Nordic Look: Osta ainult rõivaid, mis ei jää kapinurka

19. mai, 2011

Tänane moetööstus on suures osas suunatud kiirmoele. H&M ja Zara on vast igaühele tundud brändid, kes pea iganädalaselt kliente uute kollektsioonidega rõõmustavad.
Tagajärgedele mõtlemata on selline äristrateegia tõenäoliselt väga edukas kutsudes ostjaid üha uusi moodsaid rõivaesemeid seotama, aga kas see on tegelikult moetööstus, millest me osa soovime saada? Tänapäevase (kiir)moetööstusega kaasneb varjukülg, mida me igapäevaselt endale teadvustadagi ei pruugi.

Annika Axelsson (DEM Collective, Rootsi) selgitas, et moetööstuse probleemistik on mitmetahuline: sotsiaalne, keskkondlik ja majanduslik.

Sotsiaalne: peamiselt Aasias paiknevate tehaste töötajate halvad töötingimused (madalad palgad, pikad töötunnid ja tihti põhiõigustegi eiramine).
Keskkondlik: loodusvarade üleekspluateerimine. Puuvilla tootmises kasutatakse väga suures koguses puhast vett, mida tihti põldudele lennukitelt puistatakse. Puuvilla kasvatamine hõivab hektarite viisi põllumaid, mida muidu saaks kasutada toidu kasvatamiseks. Samuti kasutakse kemikaale, mis sageli on ohtlikud nii rõivakandjale kui ka puuvillakasvatajale. Lisaks transport.
Majanduslik: meeletu ületootmine. Iganädalaselt kaubandusvõrku saabuvaid riideesemeid ei jõua keegi kunagi ära osta ning nii rändab suur hulk rõivaist prügikasti.

Kas selle olukorra leevendamine on võimalik? Axelsson rõhutas, et tema arvates pole olemas keskkonnasõbralikku tootmist, kuid kui me töötame koos, saame aidata kaasa sellele, et moetööstus oleks puhtam.

Viise, kuidas selles osaleda on mitmeid. Axelsson on käivitanud rõivabrändi DEM Collective, mille orgaanilise puuvilla tootmist on ta aidanud ise käima lükata, tagades töötajatele sotsiaalsed tagatised. Ettevõte toodab ainult nii palju, kui leidub tegelikke ostjaid.

Tone Skårdal Tobiasson (Norra) organisatsioonist NICE (Nordic Initiative Clean and Ethical) tegutseb selle nimel, et kogu Põhjamaade moetööstus oleks säästlikum. Põnevamate projektide hulgast tõi Tobiasson välja Textile Waste, mis uurib seda, kuidas tekstiilijäätmeid kasutada materjalina uute toodete tootmiseks. Tähelepanuväärne on asjaolu, et juhul kui tekstiilijääke taaskasutatakse, hoitakse kokku 95-60 kW energiat, samast koguse jäätmete põletamisel aga saadakse ainult 4,5 kW energiat.

Tobiasson toonitas ka seda, et keskkonnasäästlikum tekstiilitööstus võiks kasutada mitmeid erinevaid kohalikke ressursse, millest toota keskkonnasõbralikumat tekstiili nt lina, piim, viskoos, vill jt. Villa populariseerimisega NICE ka tegeleb, eesmärgiga tootearenduse läbi luua Norra lammaste karmist villast pehmet lõnga. Rida kohalikke moedisainereid nagu L&J, Cecilie Melli, Fam Irvoll on selle võlud ka juba avastanud.

Kui lugeja küsib, mida saan mina täna muuta oma käitumises, siis kõige lihtsam on alustada sellest, et soetada endale ainult selliseid rõivaid, mis väga-väga meeldivad. Nii ei ole ohtu, et need kapinurka kurvastama jäävad ja ükskord oma tee prügikasti leiavad.

Keskkonnahoidlikku moekevadet!

10. mail käis Nordic Look’i raames toimunud seminaril “Puhas ja eetiline disain” Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 vabatahtlike programmis kaasa lööv Geroli Peedu. Seminaril esinesid Tone Skårdal Tobiasson Norrast, Annika Axelsson Rootsist ja Reet Aus Eestist.