Probleemne protsendiseadus läheb muutmisele

Seadus määrab, et 1% avalike hoonete ehitus­e­elarvest tuleb kulutada kunsti riigi­hankele. Maksimaalne maksumus on 65 000 eurot, kuid sageli kandideerib hankele ainult käputäis kunstnikke. Põhjused: suur­vormi loomiseks liiga väike summa, oma­finantseeringu puudumine ja bürokraatia. 

Haapsalu ühisgümnaasiumi laes ripub kimp oranže juhtmeid, nende küljes alumiiniumivalust linnud, elektripirnid suus. Nende hind on 37 000 eurot. Jõgeva gümnaasiumi ees seisab betoonist muna, mille hind on 35 000 eurot. Viljandi gümnaasiumi ees seisab neli betoonist kera ja hoone sees on kaks suurt maali. Nende hind on 65 000 eurot. Need on viimased näited kunstiteoste tellimise seaduse alusel valminud töödest. Kas juhtmed, elektripirnid ja betoonist munad on kunst? Ja kui on, siis miks see nii palju maksab? Nii võib küsida tavaline inimene, kes peab ära elama Eesti keskmise palgaga. Inimene, kes puutus kunstiga viimati kokku aastaid tagasi põhikoolis, kui pidi joonistama õpetaja laual seisvat teekannu ja kolme õuna kujutava natüürmordi.

Loe edasi EPLi veebist