Projektis “Betooniteater” katsetatakse sulandumisvõimalusi etenduskunstide, haridus- ja ehitusvaldkonna vahel
Sellel sügisel saab hoo sisse kaks aastat kestev ja erinevaid valdkondi siduv projekt „Betooniteater“. Esimene sündmus, õppejõudude täienduskoolitus leiab aset 20.-21. septembril Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias.
Projekti partneriteks on Tallinna Kultuurikatel, Tallinna Tehnikakõrgkool ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakond.
Projekti „Betooniteater“ eesmärk on omavahel põimida valdkonnad, mis väga sageli just kokkupuutepunkti ei leia, kuid mille ühisest tegevusest võib sündida ootamatu tulemus – erinev, põnev ja tavasid nihutav. “Betooniteatris” katsetatakse sulandumisvõimalusi etenduskunstide, haridus- ja ehitusvaldkonna vahel. Kogu ettevõtmine on otseselt suunatud erinevate valdkondade ülikoolide õppejõududele, tudengitele, etenduskunstnikele ning ettevõtjatele.
Projekti idee sai alguse Tallinna Tehnikakõrgkooli õppejõudude ning sama kooli ehitusteaduskonna õppejõude, tudengeid ja vilistlasi ühendava üliõpilasseltsi Ericius poolt.
Soov oli leida tavaõppele ja osaliselt kasutatavatest interaktiivsetele meetoditele lisaks õppeprotsessi veel enam innovaatilisi ja loovaid lahendusi. Eesmärgiks on tulemus, et praegused insenerivaldkonna tudengid oleksid hiljem reaalses tööelus võimelised efektiivselt tekkivaid teadmispõhiseid ja organisatsioonikultuurilisi probleeme tajuma, ennetama ja lahendama. Kõige olulisem aga, et nad julgeksid oma ettevõtlikkuses olla maksimaalselt loovad.
Projekti raames viiakse läbi koolitusprogramme, mille keskseks teemaks on valdkondadevahelise koostöö arendamine. Lisaks koolitusprogrammidele koguvad ehitusvaldkonna tudengid ehitusettevõtetelt organisatsioonikultuurilisi lugusid. Lood on sisendiks 2015. aasta sügisel esietenduvale uuslavastusele, mille keskseks teemaks on erinevate osapoolte vaheline koostöö ehitusprotsessis.
Projektis osalevad ülikoolide õppejõud omandavad teadmisi, kuidas valdkondadevahelisi protsesse juhtida, ning on teadlikud, kuidas tudengeid oskuslikult suunata valdkondadevahelisele koostööle ja kuidas nende ettevõtlikke hoiakuid arendada. Projektis osalevate kultuurivaldkonna tudengitele on soov pakkuda ettevõtlusteadlikust ja aktiivsust, et kooli lõppedes julgeksid nad võtta vastu otsuse olla ise ettevõtja. Insenerivaldkonna tudengites on soov arendada ettevõtluseks vajalike oskusi nagu loov mõtlemine, kommunikatsioon ning suhtlemisvõime. Õpitu kaudu omandavad tudengid oskuse mõelda n-ö raamidest väljaspool ning tänu aktiivsele suhtlemisele projekti raames, areneb nende keeleline ja kehaline eneseväljendus avalikes situatsioonides, et olla paremad läbirääkijad. Professionaalsetel etenduskunstnikel tekib võimalus rakendada teadmisi väljaspool oma tavapärast tegevusmaastiku. Osalevad ettevõtted saavad ideid, kuidas läheneda innovaatiliselt oma siseprotsesside arendamisse.
Projekti tegevused algavad 20.-21. septembril Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias toimuva õppejõudude täiendusõppekursusega, kus jagab oma valdkondadevahelise koostöö kogemusi Rootsi organisatsiooni Generator Sverige esindaja Johanna Skantze. Esimese koolituse teemaks on erinevate valdkondade teineteise mõistmise saavutamine ning tõlkeprobleemide sujuv ületamine. Samuti õpitakse, milles seisneb ristvahendaja (cross-broker) ehk võtmeisiku roll selles, et tõeline koostöö ning selle kaudu ka majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline areng teoks saaks ning kuidas eelnimetatud ideid oma töös rakendada. Häid näiteid valdkondadevahelisest koostööst toob Eesti Arengufondi tegevjuht Pirko Konsa. Õppejõudude koolituse läbiviimist toetab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondist (programmi Primus kaudu).
Kui õppejõududel on oma koolitus, siis TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ning Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskonna tudengid osalevad performance-kunsti koolitusel. Kahe erinevad kooli tudengite poolt loodud ühis-performance´id teemal „Betoon“ saab näha laupäeval, 21. septembril Viljandi linna erinevais paigus kell 13.00 – 17.00. Kokku osaleb 150 tudengit.
Kogu projekt saab teoks tänu SA Archimedes Primus programmile, mida toetab Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond, Hasartmängumaksu Nõukogule ning ehitusettevõtja Kalev Ramjalale.
