Ragnar Siil: Loomemajanduses tuleb fokusseeruda kasvuvaldkondadele

Loov Eesti kohtus Kultuuriministeeriumi kaunite kunstide asekantsleri Ragnar Siiliga, et arutleda loomemajanduse teemadel tänases Eestis. Küsisime, kuidas Eestil läinud on ning kuidas tulevikus valdkonda paremini arendada ning toetada. 

 Kuidas Eesti loomemajandust maailma mastaabis võiks iseloomustada?

Võiks öelda, et Eesti kuulub siinkohal Põhjamaade hulka, kus loomemajanduse potentsiaali nähakse peaasjalikult läbi innovatsiooni, uute tehnoloogiate ja rahvusvahelistumise. Kultuuriliste- ja ajalooliste arengute tõttu tegeletakse Kesk-Euroopas traditsioonilselt tugevate kultuuritööstuse harudega nagu film ja muusika ning Lõuna-Euroopas võrdsustatakse loomemajandust peaasjalikult kultuuriturismiga, millega on tegelikult seotud kogu sealne majandusruum. Eestil on selles kontekstis mõistlik püüda olemasolevat potentsiaali võimalikult hästi rakendada ja näha tegevusala laiemalt, kui seda meie 1,3 miljoni elanikuga kultuuriruum pakkuda suudab.

Kuidas Eesti loomemajandusel läheb, kui võrrelda teiste riikidega?

Kui võrrelda meid teiste Euroopa Liidu uute liikmesriikidega, on Eestil läinud hästi. Loomemajandusalane teadlikkus on tunduvalt kõrgem kui teistes riikides ja seda nii tegijate kui ka poliitikakujundajate seas, samuti kohalike omavalitsuste tasandil. On hea, et valdkonnas teevad ministeeriumid koostööd – toimib partnerlussuhe, mitte konkurents. Küpsemise periood on läbi – palju algatusi on tänaseks käivitunud, millest paljud on ka oma elujõudu tõestanud. Mõned on ka ebaõnnestunud, aga see on täiesti normaalne.

Hea näide on kindlasti Tartu Loomemajanduskeskus. 2007. aastal oli väga raske tõestada, et sellist ettevõtmist oleks tegelikult vaja, kus loomemajandust eraldiseisva haruna arendatakse. Otsustajatele tundus see arusaamatu. 2011. aasta välisekspertide hindamise tulemusena pälvis Tartu Loomemajanduskeskus Eesti ettevõtlusinkubaatorite välishindamisel absoluutarvestuses parimad hinnangud pakutavate teenuste kvaliteedi osas. Võib öelda, et meie usk sellesse mudelisse õigustas ennast. Ka Statistikaameti praeguse uuringu esimesed andmed näitavad, et loomettevõtete kasv on viimastel aastatel olnud hüppeline.

Kui teatav stabiilsus on saavutatud, kuhu minna edasi?

Edasi on mõistlik panustada mitte kvantiteedile, vaid pakutavate teenuste kvaliteedile. Täna on Eesti kultuur rahvusvahelisem kui kunagi varem kultuuriekspordi võtmes. Tuleb jätkata teadlikku tööd – tähtsustada manageride rolle, viia läbi koolitusi jms – praegugi on käimas suurepäraselt meie muusikuid tutvustav Tallinn Music Week.

Kultuuriministeeriumis on kultuuriekspordi vahendid viimastel aastatel kasvanud, EASist toetatakse valdkondlike arenduskeskuste ekspordiplaane. Tulemused on kiired tulema, näiteks sel aastal prognoositakse teistest riikidest saadud autoritasude laekumist üle 3 korra enam kui aastal 2005. Potentsiaali on. Kui keegi ei tööta teadlikult Eesti kui filmisihtkoha tutvustamisel, siis on välisprojektid juhuslikud. Estonian Film Commissioni töö tulemusel on käimas mitmed läbirääkimised ning sõlmitud on ka kokkulepped konkreetsete filmide tootmiseks Eestis.

Kuidas ikkagi suhestub loomemajandusega kultuur? 

Suures pildis on Eestis suudetud loomemajanduse ja kultuuri vahel vastuolusid vältida. Tõesti, kultuuriinimesed ikka küsivad, kas kogu kultuuri hakatakse mõõtma majandusnäitajates või kas hea kultuuriprojekt on selline, mis toob raha sisse. Ütlen alati, et nii see kindlasti ei ole. Kuid kultuuri ja majandust ei tasu vaadata vastanditena, kuna üks toetab teist.

Meil on kõrgkultuur, mida on alati toetatud ning mida toetatakse kindlasti edaspidi. Kultuurkapital ning ministeeriumi programmid loovad ka edaspidi loomeinimestele võimaluse tegeleda kultuuriga, kuid sellele lisaks on loodud võimalused toetada neid, kes saavad, tahavad ja oskavad oma talendiga minna ettevõtlusesse. Kui kultuuriettevõtteid ja asutusi on Eestis üle 5000, lisaks veel tuhandeid FIE-sid, siis ei saa väita, et kultuur ja ettevõtlus ei käi kokku. Käivad ikka, kuid oluline on siinjuures see, et ettevõtlus ei tohi olla sundkäik. 

Kuid kas loomemajandust arendatakse kultuuri arvelt?

Loomemajanduse arendamiseks on meil võimalik kasutada Euroopa Liidu ettevõtluse arendamisele suunatud vahendeid, seega ei ole arendatud loomeettevõtlust kultuuritegijate arvelt. Loomemajandus on mobiliseerinud kuluurivaldkonda vahendeid, mida kümme aastat tagasi ei oleks keegi ette kujutanud. Võib kindlalt öelda, et kui me poleks toetunud mõnda loomeinkubaatorit, siis poleks seda raha saanud anda galeriidele või kirjanikele. See raha oleks läinud teedesse või biotehnoloogiatesse.

Kas loomemajandus on ka riigi jaoks prioriteet?

Loomemajandusele luuakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt eraldi riiklik programm ettevõtluse strateegia osana, kuhu Loov Eesti oma partneritega sisendi on andnud. Soovime põhjalikult analüüsida seniseid tegevusi – kaardistada edukad projektid, inkubaatorid, keskused ning jätkata nende tegevustega, mis on ennast õigustanud. Juunis valmiv Konjunktuuriinstituudi loomemajanduse kaardistamise uuring annab kindlasti valdkonnast selgema pildi.

Vahendeid tuleks rohkem fokusseerida. Kui seni on antud paljudele natuke, siis nüüd liigub kogu Euroopa tugevamate kasvuvaldkondade välja valimise poole, olgu siis nendeks näiteks muusika, disain, film või arhitektuur. See nimekiri ei ole muidugi lõplik. Kultuuriväljundiga valdkonnad nagu kirjandus, kunst, teater võiks pigem jätkata kuluuriministeeriumi toetustel, mitte tingimata EL vahenditest. 

Otsime võimalusi lisaks otsetoetustele suurendada finantsinstrumentide osakaalu. Pakkuda mitte tagastamatuid toetusi, vaid garantiisid, laene ja vahendeid, mille eesmärk on toetada sektori arengut välistoetustest sõltumatult. On oluline, et kui EL rahad ühel päeval kaovad, ei kukuks valdkond või konkreetne projekt kokku. Pakkuda mitte ainult ettevõtlustoetusi, vaid piirkondlikku arengut soodustavaid programme ning panustada senisest enam kultuuriturismi. Vajalik on soodustada suurt rahvusvahelist mõõdet omavaid spordi ja kultuurisündmusi ning turismi toetavat infrastruktuuri.