Rahvuskultuuriliselt olulised teosed on nüüdsest e-raamatuna tasuta kättesaadavad
Kultuuriministeeriumi programmi “Eesti kirjandus” toel on nüüdsest Rahvusraamatukogu e-keskkonna DIGAR http://www.digar.eekaudu kõigile tasuta kättesaadavad e-raamatuna 116 Eesti kirjandusklassikasse kuulvat teost. Nimekiri valmis koostöös Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga ja aasta lõpuks saavad selle projekti raames lugejatele kättesaadavaks kokku 165 e-raamatut. E-raamatute projekti teostajaks oli OÜ Digira.
E-raamatuna on kättesaadavad Anton Hansen Tammsaare, August Kitzbergi, Eduard Vilde, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Eduard Bornhöhe, Juhan Liivi, Lydia Koidula, Jüri Parijõgi ja paljude teiste teosed.
Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi osakonna juhata Raivo Ruusalepp ütles, et DIGAR võimaldab ligipääsu Rahvusraamatukogu digitaalsetele kogudele nii kooliprogrammi kirjanduse e-raamatutele kui teistele digiteeritud materjalidele, näiteks vanadele maakaartidele, linnaplaanidele, kohavaadetega postkaartidele eelmise sajandi algusest, raamatuillustratsioonidele, ajakirjadele, ajalehtedele. Koostöös BrandManual OÜ ja MindWorks Industries OÜga valminud kasutajaliidese kaudu on lugejal võimalik teoseid otsida, sirvida, alla laadida, jagada ja lugeda. Seda kõike saab teha nii e-lugerite, tahvelarvutite kui nutitelefonide abil.
„Uus DIGARi kasutajaliides on kasutajasõbralik ja sisaldab muu hulgas ka töövahendeid õpetajatele koolikirjanduse jagamiseks DIGARist kogu klassiga. E-raamatute hulk DIGARis kasvab pidevalt koostöös nii Kultuuriministeeriumi kirjandusprogrammi kui ka kirjastajatega,“ selgitas Ruusalepp.
Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees Aime Klandorf märkis, et raamatute nimekirja koostamisel arvestati nii põhikooli kui gümnaasiumiõpilastele eeskätt täiendava lugemisega, mida õpetaja tahaks andekale lugemishuvilisele õpilasele juurde soovitada või ise lisaks käsitleda. „On hea, et valik paranes kohati vähekättesaadavate raamatute osas. Ehk tunduvad e-kujul tekstid õpilastele põnevamad ja see meelitab rohkem lugema. Tulevik näitab, kas ja kui palju e-raamat lugemist soodustab,” ütles Klandorf.
Andres Suurna Digira OÜ-st sõnas, et Kultuuriministeeriumi otsus minna eestikeelse kirjanduse digiteerimisel välja konkreetsetele tegudele on igati tervitatav nii lugemise kui ka digitaalse formaadi üldise populariseerimise suunal.
“Praeguseks oleme jõudnud vormindada ja üle anda umbes 75 protsenti käesoleva programmi Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi abil koostatud nimekirjas olevatest teostest. Tulemas on veel valik Lydia Koidula, Enn Kippeli, Ernst Enno, M.J. Eiseni ja teiste tekste. Arvatavasti jõutakse tööga valmis enne tähtaega aasta lõpus. Huvi tasuta e-raamatute vastu on suur, juba esimeste tundide jooksul peale tasuta leviks avamist ületas erinevaid kanaleid pidi tulnud tellitud laadimiste arv tuhande piiri,” ütles Suurna.
Kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik Asta Trummel lisas, et ministeerium kuulutab 31. oktoobril taas välja eesti kirjanduse programmi taotlusvooru, mis muuhulgas hõlmab ka uute tasuta e-raamatute toetamist.
