Rannarahva muuseumis avatakse Siberi nanai päritolu kunstniku näitus kalanahkadest pargitud taiestest

29. september, 2021

Siberi väikerahva nanai päritolu kalanahakunstniku ja skulptori Anatol Donkani näitus „Veest tulles“ esitleb pargitud kalanahkadest valmistatud taieseid, mis toovad esile nii Amuuri-äärse piirkonna väikerahva hääbumise kurbust kui ajatut ürgse kosmoloogia harmooniat. Näitust saab külastada Rannarahva muuseumis alates 1. oktoobrist.

Praegu Saksamaal elav kunstnik Anatol Donkan on sündinud Amuuri jõe ääres väikeses Tunguska külas. Omal ajal käis ta mööda Amuuri jõge ja uuris kohalike väikerahvaste traditsioone kalanahkade parkimise kohta. Oma juuri otsides kogus ta ka teadmisi põlistest tavadest ja rahvuslikust kunstist.

Üheks eriliseks avastuseks ja huviobjektiks sai Anatol Donkanile Amuuri-äärse piirkonna väikerahvaste oskus parkida kalanahku ja valmistada neist riideid ning erinevaid tarbeesemeid. Kohalikud inimesed olid sellest välja arendanud tõelise kunstiliigi. Ta uuris süvitsi vanu kalanaha parkimiseks kasutatavaid meetodeid ja taimesegusid ning omandas teadmised traditsioonidest ja oskustest, mis tänaseks on kohapeal juba kadunud.

Töö kõrvalt hakkas Anatol Donkan kollektsioneerima nanai kultuuri- ja kultusobjekte, millest moodustus väljapaistev kollektsioon. „Siberi Kultuuriprogrammi“ toel asutas ta Vladivostokis eramuuseumi nimega Amuuri Etnilise Kunsti Muuseum. Sealne kalanahkadest loodunäitus viis teda ringreisidele Euroopasse ja Jaapanisse.

„Tänaseks on Anatol Donkan Saksamaal elav väljapaistev kunstnik, kes valmistab kalanahast ehistooteid ja loob puuskulptuure. Tema loomingu silmapaistev kvaliteet on olnud üheks edu ja tunnustuse aluseks,“ ütles Rannarahva muuseumi juhataja Janek Šafranovski. Ta lisas, et Anatol Donkani näitused on olnud edukalt eksponeeritud Jaapanis ja mitmes Euroopa riigis. Nüüd on ta jõudnud oma viimase näitusega „Veest tulles“ Eestisse, Rannarahva muuseumisse.

Näitust eksponeeriti esimest korda Peterburi Etnograafiamuuseumi aastatel 2019-2020. Näituse algne mõte oli kujutada Anatol Donkani koduküla, Amuuri-äärse Tunguska, kogukonda. Just selles kontekstis, et seda kogukonda enam ei eksisteeri. Sel reedel külastajatele avatava näituse läbiv idee on kujutada rahva kultuurilist hävingut läbi rahumeelse ja helge kunsti. Näiteks on Donkani näitusel välja pandud kaunid kalanahkadest puhvaikad allegooriline viide nõukogude laagrisüsteemile. Peterburis ei õnnestunud kunstnikul oma kontseptsiooni siiski nii esile tuua, kuna riiklik muuseum ei soosinud sellist lähenemist. Seda põnevam on väljapaneku tegelikku ideed avastada nüüd Eestis.

Paeluv on Donkani näitusel eksponeeritud loomingu etnograafiline külg. Esil on šamaanirüüd, millel on kujutatud nanai maailmapildi kosmoloogilised tegelased – tiiger Ambar, leopard Jargar, taeva draakon Modur, looklevad maod, putukad, linnud ja inimesed. Donkani esitatud maailmapildis pole, vaatamata sisemisele viitele väikerahva ängile, esitatud võitlust, vaid pigem rahumeelset graatsiat ja vastandlikku tasakaalu.

Rannarahva muuseum kutsub avastama seda rahu, ilu, käsitöömeisterlikkust ja kunsti alates 1.10.2021.