Raul Järg: Eesti arhitektid kuuluvad maailma kõrgliigasse

18. oktoober, 2013

raul jargLoov Eesti kohtus kevadel ametisse astunud Arhitektuurikeskuse juhi Raul Järgiga, et arutleda arhitektuurivaldkonna hetkeseisu üle ning uurida, millised plaanid on keskusel lähitulevikus. 

Linnaruumi sünd vs. arhitektide tase

Arhitekti üks olulisemaid rolle on linnaruumi kujundamine – just arhitekti osavate näppude ja visiooni realiseerumisel tekib keskkond, mida me iga päev kogeme. Siinkohal mängib suurt osa iseensesestmõistetavalt avaliku sektori hangete korraldamine. “Riigihanked on meie valdkonna jaoks lausa elulise tähtsusega, kuna need mõjutavad peale kohalike elanike ka tugevalt meie arhitektide ekspordivõimekust. Täna peab kahjuks tunnistama, et oskusteave hankeid korraldada vajab arengut. Just sellest aspektist, et panna paika kvalitatiivsed kriteerumid, millele hange peaks vastama. Täna on esmaseks kriteeriumiks pigem soodsaim pakkumine, mille tulemuseks on lihtne ehitusmaterjalide organiseerimine. Kuid ehitistel on potentsiaal olla palju mitmekülgsem, funktsionaalsem ning linnaruumi kaunistada,” räägib Järg. Arhitektuurikeskuse üks lähiplaane on pakkuda koolitusi hangete planeerimiseks.

Järgi sõnul on eesti arhitektide tase tugev, paljud neist võiks kuuluda maailma kõrgliigasse. “Paraku ei ole meie potentsiaal maailmas veel realiseerunud, kuid ma ei näe põhjust, miks see ei peaks juhtuma. Üks meie visioone on läbi viia ettevõtlusele suunatud eksporttegevusi ja seda veelgi sisukamalt, kui varem. Oluline on siinkohal kaasata erinevaid partnereid näiteks ehitusmaterjalide valdkonnast või tarneahela lihtsustamiseks,” avaldab Järg keskuse konkreetsemaid plaane.  

Kui rääkida nähtavusest maailmas, siis üks järgmisi tähtsündmusi on Veneetsia arhitektuuribiennaal, mis toimub järgmise aasta teises pooles. “Eestit esindab noorte kuraatorite poolt kokku pandud ekspositsioon «Vaba ruum»,  mis sümboliseerib eesti edulugu, kaasates nii IT-põhiseid kui füüsilisi lahendusi,” toob Järg välja kaht poolust ühendava projekti mõtte.

Suhtleme!

Nagu igas teises valdkonnas, on ka arhitektuuri puhul üheks võtmerollidest kommunikatsioon. “Minu arvates tuleks rohkem tähelepanu pöörata nö. inimesele tänavalt. Kuidas on inimesed rahul linnaruumiga nii praktilisuse kui esteetika aspektist? Sest pliiats jääb ikka ja alati arhitekti kätte, mistõttu on äärmiselt oluline tekitada side inimeste ja loodud ruumi vahel. Oluline on klienti nö. kasvatada, et tal tekiks arusaam oma vajadustest ja eelistustest.”

Järgi sõnul tuleb ka arhitektidel endil pidevalt kästi pulsil hoida ja olla teadlik sellest, mida teised teevad.  Selle tarbeks käiakse kord kuus mitteametliku formaadiga koos Arhitektuuri Kojas, kuhu kuuluvad teiste hulgas Arhitektide Liit, Eesti Kustiakadeemia, Arhitektuurimuuseum, Maastiku – ja Sisearhitektide Liidud, Projektibüroode Liit ning Linnalabor.

Rääkides koostööst on Raul Järg idee delegaat ühendamaks Arhitektuurikeskust Arhitektuurimuuseumiga. “Mõlemal institutsioonil on tegeliklt samad eesmärgid, kuigi veidi erineva nurga alt. Ja meie Arhitektuurimuuseum on tegelikult maailma mastaabis üsna esinduslik ja konkurentsivõimeline.”  Pikemat teemakohast arutelu saab lugeda Sirbis ilmunud artiklist SIIT

Arhitektuurikeskuse tegemisi ja koolitusi saad jälgida http://www.arhitektuurikeskus.ee/