Sisuloome on meedia võtmeküsimus
Tehnoloogia areng on viinud selleni, et inimene kasutab meedia tarbimiseks kuni seitset erinevat ekraani, ja mitte ainult ei tarbi, vaid loob ka ise sisu, leiti eilsel meediakonverentsil Loovus ekraani ees ja ekraani taga. Huvitava ja kvaliteetse sisuta pole publiku köitmine kuidagi võimalik.
Esinejad leidsid, et loovust on keeruline defineerida, kuid inimeste suuremad võimalused sisuloomeks ei tähenda veel, et kõik loodu on kvaliteetne ja usaldusväärne. Ainult turualustel töötav meedia võib olulisel määral muuta kogu ühiskonda. Tehnoloogia areng on viinud ka selleni, et vahe toimetatud sisu ja reklaami vahel on hägustumas ning ainult inimeste kasutuseelistusi arvestades võime jõuda selleni, et näiteks piiratud huviringiga ema lapsed ei näe kunagi infot ülikoolide kohta.
“Vajame ühist meedia ja kultuurikogemust ühiskonnas, meedia pakkumine ainult kasutajakogemusele tuginedes viib ka ühiskonna fragmenteerumiseni,” ütles Leedsi Ülikooli meedia- ja muusikamajanduse professor David Hesmondhalgh. Eriti oluliseks pidas kõneleja ühiste väärtuste kommunikatsiooni.
Tehnoloogia areng muudab oluliselt ka ajakirjanike tööd. Nüüd peavad nad olema võimelised samaaegselt looma sisu nii kirjutava-, tele-, raadio- ja internetimeedia jaoks. Kõik meediakanalid peavad olema valmis ka suhtlema oma publikuga ja kaasama inimesi sisuloomesse. Siinkohal on sotsiaalmeedia heaks abiks.
Eriti oluliseks peeti noorte kaasahaaramist. Soome Yleisradio auditooriumi uuringute ja loova sisu juht Susanna Snelli sõnul on suurim oht olla igav. “Noortele tuleb pakkuda atraktiivset ja “natuke-üle-võlli” sisu,” arvas ta.
Vahva näite sellest valdkonnast tõid Tõnis Leht ja Erik Moora Eesti Catapult filmist näidates palju kõneainet pakkunid Tujurikkuja Hiid-Ansipi klipi valmimist.
