Tallinn Music Weeki vestlusring: “Kuidas läheb Eesti muusika ekspordil?”

Rada7 palus erinevate muusikavaldkondadega seotud inimesed ühe laua taha, et rääkida, mis on viie aasta jooksul kohalikus muusikaelus muutunud, seda nii TMW mõjul kui üldiselt. Koosviibimisel osalesid: Toomas Olljum (MMF Estonia), Maria Mölder(Eesti Heliloojate Liit), Leelo Lehtla (Pille Lille Muusika Fond) ja Jaak Sooäär (Eesti Jazziliit).

Mis on vahepeal suures plaanis toimunud? Ajad on muutunud igal juhul – ka uus muusikanõunik rõhutas, et ekspordile keskendumine on järjest olulisem.

Toomas: On ilmselge, et tänane olukord võrreldes 5-10 aasta tagusega on tundmatuseni muutunud. 10 aastat tagasi oli bändidel ainult naiivne ambitsioon, aga tegelik arusaam, kuidas muusikamaailm toimib, oli täiesti olematu. TMW on bändide ja muusikute silmaringi avardanud, on andnud tõuke, et on tekkimas kasvõi uute manageride ring. Bändid teadvustavad, et seda on vaja ja neid huvilisi on oluliselt juurde tulnud. 

Leelo: Lisaks me teame üksteist paremini.

Toomas: See on ka väga oluline moment. Kohalikud tegijad suhtlevad omavahel tihemini ja oleme õppinud üksteist tundma.

Oskate konkreetsemaid näiteid tuua? Tundub, et ühelt poolt on teadmisi nagu oluliselt rohkem, kuid teisalt jälle jagub üllatusi – kuni sinnamaani välja, et ei saada üldse aru, mis see TMW siis täpselt ikkagi on ja kuidas seda tööriista enda kasuks reaalselt kasutada. Või on see endiselt nö work in progress?

Toomas: Mäletan väga selgelt seda, kui ma 2003. aasta novembris läksin Lätti, et teha oma bändiga Läti plaadifirmaga leping. Muusika läks Läti raadiotesse. Paralleelselt läksin Raadio2-te, kuid meie muusika jõudis enne Sky+ kui Raadio2-te. Tänane olukord on tundmatuseni muutunud. Meil on läbi TMW tekkinud rahvusvaheline kanal, meediapoolelt ka Rada7.ee abil. Samuti pöörab üldmeedia uuele muusikale palju rohkem tähelepanu. Uued bändid on teistega võrdses seisus. Kindlasti olen aga nõus, et see onwork in progress. 
Käisin eile I Wear* Experimenti vaatamas KUMU auditooriumis. Mul on äärmiselt hea meel, et kuigi nad on teinud bändi ainult aasta, siis on neil olnud piisavalt ambitsiooni, et koostöös professionaalidega välja mõelda põnev live-lahendus. Kui 10-st 8 pole veel aru saanud, siis 10-st 2 on mõistnud, mida on vaja, et selles valdkonnas professionaaliks saada. Üks asi veel, mis on oluline – 10 aastat tagasi oli uute bändide seas oluliselt vähem professionaalseid muusikuid. Sa võisid pilli kätte võtta, osates ainult kolme duuri ja hakata bändi tegema. Täna, kui vaadata isegi popmuusikuid, siis ollakse ikka haritud muusikud. Nad saavad aru, et see on valdkond nagu iga teine. Et olla edukas, pead tundma põhitõdesid. Need on ainult mõned asjad, mis kohe pähe torkavad.

Leelo: Ma olen klassikalise muusika valdkonnas töötanud 10 aastat ja 5-6 neist rahvusvaheliselt. Esimene eksport oli 5 aastat tagasi. Meil on süsteemis auke ja muusikutel on raske. Artisti areng on hästi pikk – ta alustab 6-aastaselt pilli õppimisega ning hiljemalt 25-aastaselt võiks ta olla enam-vähem nö valmis muusik. Selles haridussüsteemis on väga vähe erinevaid võimalusi, kuidas karjääri üles ehitada – „Ma harjutan küll, aga mis edasi saab?“. 
TMW kaudu annab neid utsitada – hetkel on juba väga suur edasiminek see, et üleüldse kandideeritakse. Mitte ei esitata ainult oma CV, vaid üritatakse teha ka müügitöö poolt. See on nõrk ja managere pole meil praktiliselt olnud, mõned üksikud. Väljapoole Eestit on saadud üldjuhul õpingute ja isiklike kontaktide kaudu. 
Mis me oleme saanud tehtud? Ei ütle, et seda oleks palju, aga see on siiski algus. TMW on toeks, et hakkaks tekkima professionaalne lähenemine. Meil on tasemel muusikuid, selles pole kahtlust. Fondiga oleme pingutanud, et neil oleks ka Eestis rakendust, et nad saaksid areneda ja edasi minna. Ma ei oska popmuusikaga võrrelda, aga igal juhul läheb veel aega. Meie valdkonnas on ka raske sisse sulanduda, see on väike valdkond ja tipus on vähe otsustajaid, kes on reeglina töötanud valdkonnas juba 50 aastat.

Loe edasi Rada 7 veebist.