Üks küsimus: kuidas möödus festival?

13. juuli, 2010
Juulikuised festivalid ja hea ilm soosivad nii turiste kui ka ettevõtjaid. Eelmine nädalavahetus tõi kaasa festivalide ja ka lisaks soojalainele üritustelaine – kultuur.info andmetel toimus Eestis üle 100 kultuurisündmuse ja üritusinfopankade andmeil 9 suuremat festivali.

Mida tähendab käsitöölistele osalemine Keskaja päevadel?

Allikas: www.tallinn.eeEesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juhatuse esimehe Liivi Soova sõnul toovad Keskaja päevad Tallinna vanalinna põneva  õhkkonna turistidele ja samal ajal aitavad meie käsitöölistel paremini läbi mõelda oma toodete turundamist. “Keskaja turg paneb käsitöömeistri senisest rohkem mõtlema oma kauba pakkumisele, platsi kujundamisele ja ostjatega suhtlemisele. See on mänguline ja kui ta selle mängu on läbi teinud, siis mõtleb ta ka muul ajal, mida ja kuidas on parim pakkuda, ”  sõnas Soova. Keskaja päevadel osaleb üle 90 käsitöölise igast Eestimaa paigast.

Millist mõju avaldavad Hansapäevad Pärnu linna arengule?

Allikas: www.parnu.eePärnu linnapea Toomas Kivimägi ütles Vikerraadio Uudis+  antud kommentaaris:” Vaieldamatult on tegemist äärmiselt olulise sündmusega. Võimalus võõrustada rahvusvahelisi Hansapäevi on heal juhul 1 või 2 korda inimpõlve jooksul. Hansapäevad andsid Pärnu linna arengule hea tõuke.  See, et Pärnu linn  näeb täna kaunim välja kui kunagi varem, on kõikide pärnakate ühise jõupingutuse tulemus. Pärnus on praegu esindatud 80 Hansalinna kogu Euroopast – ainuüksi Hansaliitu  kuulumine tähendab võrgustikku. Linn on külalistest tulvil, atmosfäär on kordumatu, kultuuriprogramm on väga lai – 7 lava töötavad juba alates kella 10st. Pärnu linn on päevade korraldamisse panustanud 4 milj kr. Olen veendunud, et teenime kulud tagasi, mitte küll kohe ja otse linnakassasse. Söandan väita, et Hansapäevadest võtab osa 50-100 tuhat inimest, kes jätavad arvestuslikult siia 50 -100 miljonit krooni. On ainult ja küsimus, millal see linnakassasse tagasi tuleb – kasu Hansapäevadest on kordades suurem, kui praegu kulutatud raha.”

Kuidas mõjutab Võru folkloorifestival kohalikku ettevõtlust?

Võru linnapea Ülo Tuliku sõnul tuleb Võru folkloorifestivali ajal järgmisel aastal laiendada käsitöölistele mõeldud ala, sest kõiki soovijaid ei olnud võimalik seekord mahutada.

„Majutusasutused on klientidest praktilised täidetud. Ka käsitööd müüvad ettevõtted kui ka üksikisikud on saanud hea võimaluse oma toodangut pakkuda ning müügist tulu teenida. Järgmisel aastal peame laiendama käsitööde müügiks planeeritavat ala, sest soovijaid, kes sooviksid müügiga tegeleda on märksa rohkem kui suutsime nendele selleks otstarbeks ruumi pakkuda. Arvame, et taastame järgmisel aastal vana müügikoha kultuurimaja Kannel ees. Tore oli kuulda ühe ettevõtja arvamust, kes omab toiduainete kauplust Võrus, et festivali esimesel päeval suurenes käive kolmkümmend protsenti tavapäevaga võrreldes,“ ütles Tulik looveesti.ee-le.

Värske juulikuu uudiskirja teisi uudiseid leiad siit.