Uuring: iga kultuuri- ja spordisündmustesse panustatud euro toob tagasi neli eurot

29. veebruar, 2012

leigoKultuuriministeeriumi tellimusel viis Eesti Konjunktuuriinstituut esmakordselt läbi kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamise uuringu. Eesti Konjunktuuriinstituut uuris kokku 20 kultuuri- ja spordisündmuse mõju piirkondade majandusele, viis läbi ürituste eelarvete analüüsi ning küsitles selleks 939 ettevõtet, 5508 külastajat ning osalejat.


Uuringu eesmärk oli pakkuda välja ka soovitusi, kuidas saaksid piirkonnas toimuvad üritused elavdada enam kohalikku majanduselu ja parandada ürituste majanduslikku jätkusuutlikkust. Uuringust selgus, et iga ürituse eelarvesse panustatud euro tõi piir­konda tagasi keskmiselt neli eurot.

Kultuuriminister Rein Lang ütles, et loomemajandus tervikuna on kõige kiiremini kasvav majandusharu. „Loomemajandus, sealhulgas ürituste korraldamine loob töökohti ja tekitab olemasolevatele firmadele lisaväärtust. Ürituste korraldajad ei ole tarbijad, vaid loojad,“ märkis kultuuriminister.

Uuringu läbiviija, Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing lausus, et nii külastajad kui ka ettevõtjad tunnistasid, et lisaks majanduslikule mõjule on kõigil üritustel ka laiem mõju – need muudavad piirkonda atraktiivsemaks, parandavad elukeskkonda, annavad praktikavõimalust vabatahtlikena kaasa löövatele noortele, edendavad kohalikku kultuuri- ja spordielu.

Küsitlusele vastanud ettevõtted tunnistasid kultuuri- ja spordiürituste mõju piirkonna ettevõtete ja asutuste majandustegevusele igati positiivseks. Külastajate arv kasvas ürituse nädalal 46% ettevõtetes, suurendades müügitulu 42% ja kasumit 35% vastanud ettevõtetest ja asutustest. Üritusega seonduvalt võttis ligikaudu iga kümnes ettevõte või asutus juurde täiendavat tööjõudu.

Keskmiselt kulutas üks külastaja ürituse perioodil piirkonnas 80 eurot, millest läks 19% piletitele (osalustasule), 18% toitlustusele, 16% majutusele, 15% toidu ja jookide ostmisele ning 14% transpordile.  Muude kaupade ja teenuste ning muu meelelahutuse osakaal jäi alla 10%.

Regionaalse majandusliku mõju kindlaksmääramisel võeti arvesse väljastpoolt maakonda üritusele tulnud külastajate kulutusi ja ürituste korraldajate eelarvest piir­konda tehtavaid kulutusi. Ürituste keskmine majanduslik mõju oli üle 600 000 eurot, sealjuures kultuuriüritustel keskmiselt üle 580 000 euro ja spordiüritustel üle 650 000 euro.

Uuringust selgus, et paljud ettevõtted ja omavalitsused ei ole piirkonnas toimuvateks suurüritusteks valmis, napib majutuskohti, paremini saaks korraldada nii parkimist kui ka külastajate olmetingimusi. Palju aitaks kaasa, kui omavalitsused teeksid koostööd suurürituste toimumisaegade koordineerimisel.

„Paljud kohalikud ettevõtjad ei ole ürituste potentsiaali veel mõistnud. Teades, et suurüritus on piirkonda tulemas, saaks juba pikemalt planeerida, kuidas oma teenuseid lisandunud külastajatele paremini pakkuda,” ütles Loov Eesti tegevjuht Eva Leemet.

Eesti Konjunktuuriinstituut viis Kultuuriministeeriumi tellimusel uuringu läbi jaanuarist 2011 kuni veebruarini 2012. Uuringu läbiviimist toetasid Euroopa Liidu Sotsiaalfondist ja Tarkade otsuste fondist.

Uuringus vaadeldi järgnevaid üritusi: Pärnu Jääfestival, Jõhvi Balletifestival, Punk Laulupidu, Eesti Naiste Tantsupidu, Rabarock, Suure-Jaani Muusikafestival, Sõru Jazz, Muhu Tulevikumuusika Festival “Juu Jääb”, Saaremaa Ooperipäevad, Folkloorifestival Europeade, Viljandi Pärimusmuusika Festival, Leigo Järvemuusika, Viru Folk, Augustibluus, Saaremaa Ralli, Otepää MK etapp murdmaasuusatamises, Tartu Maraton, Ruila Kevadtuur ratsutamises, Põlva noorte jalgpalliturniir Lootosspring, Narva Energiajooks.

Kokkuvõte: Uuring: “Eestis toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalne majanduslik mõju” kokkuvõte