Uus raport: majanduse ja tööturu väljavaated Põhjamaades 2014. aastal
Viis aastat pärast finantskriisi algust toibuvad Põhjamaade majandused endiselt toimunust. Taanis, Islandil ja Soomes on SKT jätkuvalt alla kriisiaegset taset. Norras ja Rootsis oli langus suhteliselt lühiajaline ning majandus kriisieelsest ajast ees juba 2010. aastal. Samas Rootsi majandus reageeris 2012. aastal maailmamajandusele ning andis taas järele, kuid järgmisel aastal on oodata taastumist.
Põhjamaade väiksed ja avatud majandused sõltuvad suuresti maailmamajanduse arengust. Seega maailmamajanduse taastumine virgutab ka kasvu Põhjalas.
Euro-ala töötus on enam kui 12 protsenti tööealisest elanikkonnast, kuid samas erineb töötuse määr suuresti riigiti. Hispaanias ja Kreekas on töötud üle 26 protsendi tööealisest elanikkonnast, samal ajal kui Saksamaal on tööpuudust vähem kui 5,5 protsenti.
Lühiülevaade riigiti
- Taanis on oodata elavnemist, kuna peamiste äripartnerite ja tarbijate majandusväljavaated paranevad ning usaldus ettevõtluse vastu tõuseb. 2014. aastal on taas oodata ekspordi olulist panust SKT tõusu. Taani tööturg on olnud märkimisväärselt stabiilne alates 2010. aastast. Töötus peaks vähenema nii käesoleval kui ka järgneval aastal.
- Islandi majandus on pöördunud mõõdukale kasvule. Eraisikute tarbimist pärsivad jätkuvalt nõrk palgakasv, pensionisüsteem ja suurtes võlgades majapidamised. Islandi tööturg on taastumas – töötus väheneb, samal ajal kui osalemine tööturul suureneb. 2013. aastal oli registreeritud töötus eeldatavasti keskmiselt 4,8 protsenti. Olukorra paranemisele on kaasa aidanud mitmed tööturu programmid, aga ka uute töökohtade loomine.
- Soome majandus sõltub suuresti ekspordist ehk majanduse taastumiseks peab elavnema maailmakaubandus. Ometi on Soomes vajalikud strukturaalsed reformid. Soome SKT langeb mõõdukalt tuleval aastal, sest majapidamised ei tihka tarbida ega ettevõtted investeerida. Lisaks on oodata Soomes töötuse tõusu 8,3 protsendini tuleval aastal, seejärel peaks töötus hakkama taas vähenema.
- Norra majanduses on märgata kasvu mõningast aeglustumist pärast 2011-2012 tõusu. Kasvu pärsib mõõdukas tarbimine. 2014. aastal on oodata viimase 40 aasta tavapärast 2,6-protsendilist keskmist kasvu. Tööhõive on Norras märkimisväärselt suurem kui enne kriisi ning töötus madal. Töötus peaks tulevail aastail jääma praegusele 3,5 protsendile tööealisest elanikkonnast.
- Rootsi SKT kasv jääb endiselt tagasihoidlikuks, eksport ja investeeringud vähenevad. Siseriiklik nõudlus, peamiselt eratarbimine hoiavad siiski kasvutrendi. Järgmisel aastal on samas oodata tugevamat SKT tõusu, kui eksport ja investeeringud taastuvad. Tööhõive on Rootsis püsivalt suurenenud alates 2009. aastast, seda eriti teenindavas ja avalikus sektoris. Samas on töötlev tööstus olnud raskustes. Töötuse määr, ligikaudu 8 protsenti, on jäänud rahvastiku kasvu tõttu samaks.
Loe põhjalikumalt Põhjamaade majanduse käekäigust siin.
