Võrumaa Teataja: inspireeriv loomekeskkond

23. veebruar, 2010
KULTUURIMÕIS • Kultuurimõisa loomist Sänna kunagisse mõisakomplek­si alustasid Kultuuritehas Polymeri juht Madis Mikkor ja Rõuge vallavalitsus juba üle viie aastat tagasi. Veidi rohkem kui pool aastat tagasi kutsuti mõisasse tegutsema perekond Noor. Nende ettevõtlikkus võtab kõrvaltvaataja imestusest õhkama.

„Suur tänutunne on vallavalitsuse ja kohalike inimeste ees. Nemad on meile alati vastu tulnud, meid usaldanud ja omaks võtnud,” ütles koos abikaasa Kadiga mõisat „valitsev” Hendrik Noor.

Kultuurimõisa siht on pakkuda iga ala loovisikutele inspireerivat, harmoonilist ja vägivallatut keskkonda, kus on kõik tehnilised võimalused käeulatuses ja saab keskenduda sisekaemustele. Samal ajal on võimalik kohtuda näiteks kohalike inimestega ning juhendada kursusi ja õpitube, korraldada näitusi või anda kontserte.

Enne perekond Noore Sännasse tulekut olid valmis kirjutatud kultuurimõisa visioon, teostatavuse analüüs ning Norra ja EMP finantsmehhanismi toetatav projekt „Sänna kultuurimõisa loomekeskuse sisseseadmise I etapp”. Esialgu töötas projekti kallal Jaanus Mark Rõuge vallavalitsusest. Projekti maksumus on 2,1 miljonit krooni, Rõuge valla osa on sellest 290 000 krooni. Projekti toel läheb kevadel lahti teatrisaali ehitus.

Leader-programmist saadi 139 160 krooni (+ omaosa­lus 16 000 kr) puutöökoja remondiks ning 46 400 krooni (+ omaosalus 5200 kr) päikesesüsteemi matkaraja ehitusprojekti koostamiseks. Juba on olemas naiste käsitöötubade sisustus, tubade renoveerimiseks loodetakse tänavu Leader-programmist toetust saada.

Oma päikesesüsteem

Päikesesüsteemi ­matkarada, mis kujutab endast miljard korda kahandatud päikesesüsteemi, tõotab tulla põnev asi. 1,4meetrise läbimõõduga, seest valgustatud puidust päike asetatakse mõisaparki. Kaugu vesiveski poole kulgeval matkarajal hakkavad planeedid riburada vastu tulema, ühtlasi seob matkarada piirkonna vaatamisväärsusi ja turismiasutu­si. Idee Sännasse miniatuurne päikesesüsteem rajada tuleb astronoomiapisikuga Hendrik Noorelt.

Matkarajaga haakub Kadi Noore veloprojekt. Kõigepealt seatakse 6. märtsil endises mõisaaidas sisse velokuur, seejärel toimuvad kuuris vanade jalgrataste parandamise õpitoad. „Mind huvi­tavad vanad jalgrattad,” ütles Kadi Noor. „Neid võiks rohkem hoida ja üles putitada.”

Veloprojekti toetavad kohaliku omaalgatuse pro­gramm, Rõuge vallavalitsus ja MTÜ Pärmivabriku Töökoda. Juhendajaks on Tuuli Trikkant Tartust.

Sänna mõisas on renoveerimata ruume veel üksjagu, kuid mõnedki on korrastatud talguliste abiga ja väga vähese rahaga. „Oleme mõelnud, et kui meil oleks miljon krooni, võiksime renoveerida kõik Eesti mõisad,” naeravad Noored koos.

Peale puutöökoja ja velokuuri on plaanis ehitada kultuurimõisasse veel keraami­kaklass, kunstiateljee ja ühis­köök. Kuna turiste ja külalisi käib palju, siis on kavas hakata köögis kohalikest metsa­andidest ja aiasaadustest toitu valmistama. Selles tegevuses on võimalik kaasa lüüa ja endale pisut elatist teenida ka kohalikel elanikel.

Kevadel tahetakse hakata köögivilju ja ­maitsetaimi kasvatama. Kavas on alustada ­liblikapargi loomist, külvates liblikaid ligi meelitavaid lilli ja taimi.

Vabatahtlikud tulevad meelsasti appi

Sänna mõis meelitab inimesi ligi kui magnetiga. Noore pere saab iga päev üks-kaks e-kirja välismaalt, kus avaldatakse soovi Sännasse vabatahtlikuks tulla. Märtsi algul saabuvad Sännasse üheksaks kuuks kaks vabatahtlikku ühenduse Euroopa Noored kaudu — üks tüdruk Lätist, teine Hispaaniast.

Kõige müstilisem ­abikäsi saabus USAst. Pere tahtis kahte puuonni ehitada, aga tekkis probleem, kuidas neid teha. Parajasti viibis Eestis USA arhitekt Benjamin Curry, kes on viimastel aastatel just puuonnide ehitamisele pühendunud. Kuna ­mehele Eestis miski suurt huvi ei pak­kunud, sõitis ta jalgrattaga Riiga. Seal sai ta Tuuli Trikkanti käes kirja, et Sännas ehitatakse puuonne. Seepeale pööras arhitekt ratta ümber, väntas siia ja jäi Sännasse kolmeks nädalaks.

Noorte sõnul on ka külainimesed alati koostöövalmis. Nad tunnustavad ­Sänna külaseltsi juhatuse liiget Vivian Helekivi, raamatukogu juhatajat Eve Taali ja kohalikku ettevõtjat Taivo Tuusist. Erilise tänu vabatahtliku töö eest saadavad Kadi ja Hendrik Lasva valda Andres Kaarelsonile.