Hästi eesmärgistatud kultuuri kaasamine toob ettevõttele otsest kasu

26. jaanuar, 2015

Kultuuri kaasamine toob ettevõttele kindlasti kasu, leiti Loov Eesti seminaril „Tõlkes kaduma läinud. Kuidas kasutada loovust ettevõtete edu saavutamiseks“. Kõnelejad rõhutasid, et kultuuri kaasamisel peab olema kindel eesmärk ning et oskuslikul  tegutsemisel saab kultuuri abiga päris keerulisi probleeme lahendada.

Suurbritannia kultuuridevahelise kommunikatsiooni ekspert Nikky Smedley rääkis, kuidas äri- ja loomeinimeste kohta kujunenud stereotüübid mõjutavad omavahelist koostööd.  Tegelikkuses ei ole loometööks ja äriks vajalikud oskused sugugi nii erinevad – vaja on samu omadusi. Loovus aitab väga paljudes ärile olulistes valdkondades: aitab edendada innovatsiooni, kujundada  ja muuta harjumusi, selgitada visiooni ja väärtuseid, lahendada probleeme, luua mõnusat töökeskkonda ja organisatsioonikultuuri, tegeleda müügi ja mentorlusega ning leida juhtimises uusi lähenemisviise.

SEB panga sisekommunikatsioonijuht Triin Toome rõhutas, et kultuuri kaasamine toob kasu, kui lisaks heale ideele on teada ka konkreetne eesmärk, miks just kultuuri kasutada.  Ta tõi näiteid SEB töötajate hulgas väga hästi vastu võetud projektidest: Andekate lühifilmide festival, Moemaja, playback Show, Mängude show, Ooper jne. SEB kasutab kultuuri nii oma aasta lõpu suurürituste organiseerimisel kui ka organisatsiooni- ja ärikultuuri edendamise sündmustel. Õnnestumise mõõdikuna kasutatakse SEB-s nii sündmusega kaasa tulnud töötajate hulka kui ka rahulolu-uuringut.

10923572_10153034757529399_150997793360185329_nHäid näited kultuuri kasutamise mõjudest toodi vestlusringis. Märge Täks  (EBS) rääkis projektist, kus toodi kokku kokku ehitusinsenerid ja etenduskunstnikud. “Suurim kasu oli, et erinevate elukutsete esindajad vabanesid oma eelarvamustest – selgus, et mõlemad saavad olla vägagi loomingulised. Edaspidises elus lihtsustab see neil kindlasti koostööd,“ rääkis Marge. Eesti Disainikeskuse juhataja Jane Oblikas tõi näite, kus Disainibuldooseri projekti tuli Proexpert sooviga saada uus loo, kuid projekti lõpuks muudeti kogu ettevõtte struktuuri. „Kliendid ei tundnud, et nad oleksid hästi teenindatud, sest ettevõte oli funktsioonipõhiselt üles ehitatud. Nüüd on neil kliendihaldurid. Aastaga on kõik näitajad paranenud, kliendid ja töötajad on rahul ja aastaga kasvas kasum 44%,“  tõi Jane näite reaalsest disainmõtlemise kasutamise  kasust.

Roland Tokko Firmabändist rääkis, kuidas koos musitseerimine ja bändide võistlusel osalemine lihtsustab ettevõtte erineva positsiooniga töötajate omavahelist suhtlemist ja toidab meeskonnavaimu. Triin Toome SEBst aga tõi näite, kuidas Eesti staaridega koos laval esinemine tõstis töötajate eneseusku, kui pank majanduslanguse ajal äkki esimese positsiooni hõivas. Nordea panga turundusjuht Piret Reinson tõi näitena pangas toimunud võistluse, kus töötajad pidid kirjutama kirja, mida nad sooviksid pangast saada. „Kirjad tulid väga erinevad ja inimesed hakkasid klientide ootusi paremini mõistma,“ kinnitas ta.

Miks siis loovust ja kultuuri ettevõtetes ei kasutata? Peamiselt tõid esinejad välja, et kultuuri kaasamine nõuab küllalt palju ressursse (aega, raha jne), kuid selle mõju on  raskesti mõõdetav. Seetõttu pole mitte kõik juhid sellistele projektidele avatud, töötajatel võib aga olla hirm läbikukkumise või loll väljapaistmise ees. „Koolis saavad õpilased teisiti/valesti tegemise eest halva hinde, ja nad ei julge edaspidigi vigu teha. Alustada võiks väiksemate „vigade „ tegemisest,“ viitas Roland Tokko võimalikele hirmudele.

Kuidas aga selliseid eelhoiakuid muuta?  Ühe variandina pakuti välja vabatahtliku tegevuse soodustamist – kui inimene on olnud kultuuriprojektis kaasas, siis on ta julgem ka ise katsetama. Kultuuri kaasamise mõju on hiljem nähtav töö tulemuste paranemise kaudu – paraneb töötajate motivatsioon, kliendirahulolu, ettevõtted saavad olla tööjõuturul atraktiivsemad.

Tiago Prata (Rootsi, TILLT) rääkis konkreetsete näidete varal, kuidas kunstnike sekkumine saab organisatsiooni tööd parandada. Sellistes projektides osalenud  koreograaf ja tantsija Maria Mebius Shröder aga vaatles selliste projektid mõju kunstnikule. „See ei olnud kunstiline väljakutse, see oli sotsiaalne ja isiklik väljakutse, koolitus, kuidas näha  võimalusi, kui ei ole etteantud raamistikku. Sellised projektid tõstavad kunstniku enesekindlust ja kinnitavad, et kunstil on koht ühiskonnas. Minu roll kunstnikuna tugevnes,“ rääkis Maria.  Ta rõhutas, et ettevõtte ja kunstniku koostöö  töötab ainult siis,  kui kunstnik töötab kunstnikuna, et äratada meie meeli ja tundeid, mitte ei samastu äriinimestega. „Kõige olulisem  on, et kunstnik peegeldab. Organisatsioonides ei ole see tavaks, ja see on suur väljakutse. Organisatsioonid ei tea ise ka, milliseid väärtuseid neis on,“ tõi Maria esile.

Maxim Mikhailov Kaliningradist rääkis, et seal on kultuuri ja loomemajandust kasutatud seni peamiselt turismi elavdamiseks, kuid ka ettevõtted on hakanud kultuuri võimalustest aru saama. Ta tõi näiteks ühe suure teaduskeskuse, kuhu oli raske meelitada teadlasi, sest nende peredele polnud piirkond atraktiivne. Ettevõte lõi enda ümber tervest hulgast kultuurisündmustest koosnevad keskkonna ja praegu pole töötajate leidmisega probleeme. Kaliningradis on koos TILLTiga katsetatud ka äri- ja loomeinimeste ühisprojekti. „Kõige ilmekam selle projekti edu näide on, et sel päeval, kui me kunstnikud  ja ettevõtete juhid kokku tõime, kukkus rubla kurss. Kogu päeva jooksul aga ei jälginud keegi osavõtjatest uudiseid, nii põnev ja positiivseid emotsioone  täis päev oli,“ rääkis Maxim. „Selleks, et inimesed oleksid loovamad, tuleb alustada haridusest – kuidas olla loov ja ettevõtlik äris, teaduses jne.,“ rõhutas Maxim.

Konkreetse probleemilahenduse näite teatri vahendeid kasutades tõi  Vene Teatri juht Tõnu Lensment. Kui Juhtimisteater alustas Goldratti “Eesmärgi“ lavastusega, mis illustreeris juhtimisprobleeme, siis järgmise aste oli teatraliseeritud koolitus, kus mängiti mingi situatsioon läbi ja siis selgitati, mis ja miks juhtus. Praeguseks on jõutud juba ettevõtte töötajaid kaasava probleemide läbimängimiseni. „Mäng on mäng ja mängus sa võid teistele öelda asju, mida reaalses elus ei või, sest sul on roll. Hästi modereeritud mänguga saab väga hästi lahendada ka keerukaid probleeme, sest see võimaldab vältida isiklikke emotsioone. Igaüks saab pakkuda parimaid lahendusi,“ rääkis Tõnu.

Sellise meetodi näite tõid Kristiina Kütt ja Marge Täks, kes Betooniteatri projektis tudengite omavahelisi probleeme just teatrivõtteid kasutades lahendasid. Ka see projekt näitas, et loovuse kasutamine saab alguse haridusest. 150 Viljandi kultuuriakadeemia ja Tallinna ehituserialade tudengit said oma ettevõtlikkuse ja eneseväljendusoskuste arendamiseks koos ülesande lavastada performance teemal Betoon. Erinevate maailmade kokku toomine avardas nii kunstitudengite arusaama ärist kui ka ehitustudengite vaateid kunstile – mõlemad olid oma mugavustsoonist välja toodud. Juhendamist vajasid ka  mõlema tudengigrupi õppejõud.